.

Istun töö juures une piiril. Silmad vajuvad ja vajuvad. Ülimalt raske on olla ja loen minuteid, millal ma saan ära. Neljapäeval tulin ma linna, sest mu lemmikkohas, kus ma veedan peaaegu oma iga reede ja laupäeva, toimus mingi üritus. Kokkuvõttes ma sinna ei jõudnudki, sest tegemised(ootamine) said hilja läbi ja lõpuks, kui takso saime, oli mul paha tuju ja kõik asjad maailmas tundusid mõttetud ja midagi ei tahtnud. Pugesin voodisse. Noormehed mängisid kaarte. Lõpuks sain ise eluvaimu sisse ja viieni esitasime üksteisele viktoriiniküsimusi. Kutid läksid linna ja otsisid sõpra, kes väga purjus kuskil oli ja jõi väga palju raha maha. Mina läksin tuttu ja nemad sõpra ei leidnud. Reedel olin ma ilmselt terve päeva voodis, kuniks tuli aeg pessu minna ja ennast sättima hakata. Ma pole kunagi nii vara linna läinud, nii hea oli. Jõudis palju teha ja rahulik oli olla. Nägin bussis tuttavat, kutsus meid bändiproovi ühele asjale järgi ja läksime, sest sihtkoht oli meil sama ja tema esines. K