Laupäev pidi olema päev, kus ma olen meeletult tubli, teen trenni, koristan. Aga loomulikult kutsuti mind välja, nägin kunagise virtuaalmaailma tuttava ka ära! Nautisime noormeestega päikesekäes siidrit ja suundusime veteranirocki nautima,
Hiljem ühikasse minnes klassiõed sammusid vastu ja kutsuti peole. Otsekohe. Natuke vaidlesin aga ma läksin! Ma pole harjunud sedasi peol käima. Rituaalide hulka kuulub mitmetunnine enda sättimine enne pidu aga seekord selleks võimalust polnud. Pidid jääma ka riided, mis parasjagu seljas. Majapidu, oli kellegi sünnipäev. Ma isegi ei tea, kelle, aga see maeiteakes sai 20 ja enamik nägusi olid meeletult võõrad. Jõime, tantsisime, istusime. Oli verd ja tüli nagu sellistel pidudel ikka kombeks.
Kell pool viis sain avastada, et majas pole mitte ühtegi tuttavat inimest. Kell oli nii vähe, et ühikas kinni.. Tegin kõne sisuga, et "Päästa mind" aga sellele järgnes mure, et ma ei tea aadressi, need kellelt küsisin ka ei teadnud, lõpuks öeldi aga siis sain mitu täiesti erinevat vastust. Valisin õnneks õige! Meeletult koomiline duši all käimine oli ja hambapesu oli ka nagu ta oli, pastat oli rohkem maas, kui mul suus aga ma sain hakkama.
Hommikul oli oi kui paha. Aga burks ja friikad aitavad alati natuke, eksole. Ja pugesin voodisse fliisteki pehmust nautima sileda naha vastas, jumalik! Ootasin mõnda aega, kuni kell piisavalt, et tööle sättima hakata. Bussi loksumine mu organismile ei meeldinud, aga vitamiinivesi ja üks särtsakas tšillismuuti tegid olemise palju paremaks.
Mõnus nädalavahetus oli isegi täitsa :)
Tutuvsin ja veetsin suures osas õhtu noormehega, kes mulle oma kleepsuprinteriga mulle sellise asja printis. Ütles, et ühikas seinale paneks. Ütlesin, et panen ja panin ka, nunnu on!
Hiljem ühikasse minnes klassiõed sammusid vastu ja kutsuti peole. Otsekohe. Natuke vaidlesin aga ma läksin! Ma pole harjunud sedasi peol käima. Rituaalide hulka kuulub mitmetunnine enda sättimine enne pidu aga seekord selleks võimalust polnud. Pidid jääma ka riided, mis parasjagu seljas. Majapidu, oli kellegi sünnipäev. Ma isegi ei tea, kelle, aga see maeiteakes sai 20 ja enamik nägusi olid meeletult võõrad. Jõime, tantsisime, istusime. Oli verd ja tüli nagu sellistel pidudel ikka kombeks.
Kell pool viis sain avastada, et majas pole mitte ühtegi tuttavat inimest. Kell oli nii vähe, et ühikas kinni.. Tegin kõne sisuga, et "Päästa mind" aga sellele järgnes mure, et ma ei tea aadressi, need kellelt küsisin ka ei teadnud, lõpuks öeldi aga siis sain mitu täiesti erinevat vastust. Valisin õnneks õige! Meeletult koomiline duši all käimine oli ja hambapesu oli ka nagu ta oli, pastat oli rohkem maas, kui mul suus aga ma sain hakkama.
Hommikul oli oi kui paha. Aga burks ja friikad aitavad alati natuke, eksole. Ja pugesin voodisse fliisteki pehmust nautima sileda naha vastas, jumalik! Ootasin mõnda aega, kuni kell piisavalt, et tööle sättima hakata. Bussi loksumine mu organismile ei meeldinud, aga vitamiinivesi ja üks särtsakas tšillismuuti tegid olemise palju paremaks.
Mõnus nädalavahetus oli isegi täitsa :)
Tutuvsin ja veetsin suures osas õhtu noormehega, kes mulle oma kleepsuprinteriga mulle sellise asja printis. Ütles, et ühikas seinale paneks. Ütlesin, et panen ja panin ka, nunnu on!
Kommentaarid
Postita kommentaar
Kommenteeri, kui tunned, et sul on midagi mulle öelda